Valleraa lugejad!
Seekord ei olegi mul midagi märkimisväärset kirjutada. Olen paar viimast päeva tegelenud aktiivselt tööotsingutega. Nimelt võtsin ette veel mitmed hotellid, kuhu oma elulookirjelduse saatsin ning samuti veel osad kohad.
Näiteks saatsin oma CV perele, kes otsib oma lapsele abihooldajat, laps on raske füüsilise puudega, on ratastoolis ning rääkida saab läbi aparaadi. Hooldajalt oodakse elementaarset abi ning seltsi. Mõtlesin, et miks mitte, asukoht oli ka väga hea. Läkitasin oma CV ning juba hommikul oli vastus postkastis, et võtaksin päeva jooksul ühendust. Helistasingi ning tuli välja, et soovitakse läbi telefoni teha intervuud, intervjuud viis läbi "lapse" kaksikõde (tuli välja, et polegi enam niivõrd laps vaid 27.a), kellel ka kerge füüsiline puue aga saab rääkida ja on ilmselt aktiivsem. Oh johhaidii... no aru oli raske saada, sest ta ka suht kokutas ja kogeles telefoniotsas, kõnediktsioon ei olnud kõige parem, aga sain hakkama. Vastasin kõikidele küsimustele, kui aga küsiti viimane küsimus, siis võisin arvata juba nende reaktsioonist, et mina vist valituks ei osutu :). Küsimused olid ala sellised, kellena varem töötasin, kas on olnud varasemaid kokkupuuteid füüsilise puudega inimestega, miks tahan seda tööd, kas mul on ametlikult õigus siin elada-töötada, kui hästi oskan inglise keelt ja palju muid. Vastasin siis, et suhteliselt hästi. Selle peale öeldi, et jah telefonis tundub küll, et päris hästi aga kas ka kirjalikult, ehk õel on vaja mingeid kindlaid toiminguid ja asju arvutis teha ja kirjalik peaks ka olema väga hea, ütlesin, et seda peaksid siis juba neamd minu juures ise hindama. Ja viimane küsimus oli siis, kui pikk ma olen :D Vastasin, et 156 cm (ema kuulas ka valjuhääldist kõne pealt) ning reaktsioon oli kohe ohhohoo :D, et päris lühike ju. Ma siis ütlesin, et jah lühike olen küll aga tugev. Siis lubati esmaspäeval tagasi helistada ja otsusest teada anda. Eks jääme ootama.Samuti vaatasin läbi suurem osa pakutavatest elukohtadest (jagada kellegagi). No summad, mida esialgu kohe saada soovitakse, on ikka väga suured, seega enne tuleb töö saada siis saab hakata elukohta rentima, sest keegi ei taha ka siis anda, kui sul kohe neile ettemaksud anda on, neile on veel tähtis näha, et käid tööl ning on regulaarne sissetulek. Nokk kinni saba lahti...
Leidsin ka paar head korteripakkumist ja üks nt kohe minu kodu lähedal ja ikka väääääga odava hinnaga. Mõtlesin, et mis konks on. Ja aadressist ei saanud aru ka, kas on tegemist naissoost või meessoost isikuga. Mis siis ikka mõelda, tuleb kirjutada ja teada saada. Küsisin, et miks nii odav hind ja mitme inimesega peab korterit jagama jne. Tuligi täna siis juba ka kiri, mis oli ERITI pikk ja põhjalik ja millele kõõrdi vaatasin :D. Tegemist siis 40.a mehega, kes reisib töö tõttu palju ja nüüd tal pikemaks ajaks minek Londonisse ning tal ema, kes elab Washingtonis, ei olnud päri, et korter nii pikalt üksi seisab, et poeg võiks ühe toa ju mõistliku hinnaga välja üürida. AGA et noh ta ise ikka elab ka seal sees, kui tagasi tuleb Londonist jne, ehk siis jagaksin korterit mingisuguse vanapoisiga. Et üür ka sellepärast odavam, et siis nö naiseliku pilgu ja olekuga hoiaksin korterit korras ja kenana aga et ma valesti aru ei saaks, siis ikkagi minu tuba on täiesti privaatne kuid võiks ikkagi hästi läbi saada jne jne. No mingi selline pikk ja keerutav jutt. Ehk siis arvasin õigesti, et mingi kala kuskil sees. Võib olla hää trikk tal endale odavalt naine "osta". Täna aga ärkasin väga varakult ning uni lännu. Taevas oli küll pilves aga suht ilus ning mõtlesin, et vot võtan kätte ja lähen niisama linna peale patseerima, lähen sinna, kus põhiliselt turistid käivad- 5 Avenüü, kus asuvad kuulsad kirikud, firma poed, Rockefeller Center, muuseumid jne jne. Kui aga välja jõudsin, hakkas lahinal sadama. Mõtlesin siiski, et lähen kõige kiuste, õhk on soe ja mis see vihm mulle ikka teeb.
Saigi käidud mitmed kohad läbi ja olla hetkeks turist.
Eriti nautisin kirikuid, mida külastasin - St Thomas Church ja St Patrick´s Cathedral. Viimases leidis täna ka aset väga ilus kontsert, mida mõnda aega kuulasin. Mõlema puhul on tegemist niivõrd ilusate sisustuselementidega, mida pilt edasi anda ei saa. Kõik detailid on nii paigas, vapustav.
Koju tulles oli ka metroodes vahvaid tegelasi täna näha:
1. Amishid jagasid usuteemalisi lendlehti, parajad vaatamisväärsused ise;
2. Mitmed mehed seisid suurte plakatitega, et 21.05.2011 tuleb maailmalõpp (no ei tea, hetkel istun siin ja kirjutan teile blogi :) );
3. Hästi äge ja andekas noormees oli muusikat tegemas. Mõtlesin teile ka video siia üles panna, saate piiiisutki aimu. Poetasin talle ühe doltsi kah karbikesse :).
Sellised lood siis sellel korral.
Selle maja all paremas nurgas asub...
... baar, kus filmiti Kole Koiotti. Baar on seest imepisikene
ning niisama seal sees uidata ei ole lubatud, kell 11 ajal hommikul küsiti,
kas soovime midagi juua :D, kui ei soovi, siis võite ainult väljast vaadata, vot nii
St Thomas Church
Kirik väljast (ei tea, miks pilt vale pidi on, õigeks ka ei lähe:) )
St Patrick´s Cathedral
Koor laulmas ning altari esine...
Koor laulmas ning altari esine...
Vitraažid St Patrick´sis... neid oli seal palju ja
tõelised kunstiteosed, pani ahhetama
Prometheuse kuju Rockefeller Center-il
Ma polnud varem lippudele väga tähelepanu pööranud,
kuni hakkasin otsima, kas ehk meiegi lipp seal kuskil on...
... ja voila, lõpuks leidsingi ning tabasin momendi
kui vihma käes tuule abiga uhkelt kaadrisse jäi :)
Lippe on seal ligi 200 ja on aastate lõikes erinevad, osad tähistavad ÜRO liikmesriike, osad USA ja selle territooriume ja ka vahel hooajalised ning dekoratiivlipud erilistel päevadel.
Koor kirikus laulmas
Andekas ja põnev noormees (päriselus oli ägedam kui siin)
0 comments:
Post a Comment