Nädalaring on jälle täis saanud, ning käisin ka sel laupäeval (07.05) Eesti Majas.
Seekord läksin uudistama, kuidasmoodi seal majas koolipäev välja näeb, ning mil viisil eesti keelt õpetatakse.
Eesti Majas veedetud aeg oli äärmiselt tore, seal töötavad nii vahvad inimesed ning ka lapsed olid armsad. Istusin ühe tunni nö edasijõudnute klassis (viiest õpilasest jõudis sel päeval kooli ainult kaks). Mainin veelkord, et õppetöö on vabatahtlik ning pigem sellise „pühapäevakooli“ stiilis. Panime seal tunnis kokku Eesti kaardi puzzlet, kus siis seletasime koos lastega, kus piirkonnas miski asub, kuidas on loomade nimed eesti keeles, mida kaardilt leiavad jne jne. Vahva on see, et keele õppimine on kahepoolne, nemad õpetavad sulle inglise keelt sina eesti keelt :).
Kui üks tund läbi, siis toimus ka saalis lühike kontsert emadepäeva puhul, kus lapsed lugesid eestikeelseid luuletusi ning laulsid.
Seejärel suundusin teise õpetaja tundi (kes mai lõpus eestisse ära kolib ning kelle asemel ilmselt seal majas õpetajaks asun). Tema tunnis oli juba lapsi rohkem, korrati aasta jooksul õpitud materjali ning muljetati niisama.
Kui tunnid läbi, sai omavahel lobisetud ning sai tutvutud vanemate või hoidjatega, kes lastele järele tulid. Seegi kord sai niivõrdpalju nalja jälle ja kogutud-jagatud mitmeid kontakte ning kogemusi. Tulin sealt taas ära tohutu suure energiapagasi ning positiivsete tunnete kuhjaga. Peale seda tundsin jälle, et tuleb kogu siinolemise aega võtta kerge huumori ning fun´iga.
Rääkides andmete jagamisega, siis lubati mu eest taaskord kosta ühe töökoha suhtes (lapsehoidmine peres, kus ema on eestlane) ning ka tulevase elukoha suhtes (kaks eesti neiut, kes hakkavad peadselt endale elukohta otsima, võtaksid mu kampa) jne jne.
Eesti Majast tulles leppisime Keithi ja Nataliaga kokkusaamise ühes linnajaos. Selleks, et sinna saada, pidin muidugi natukene taaskord ekslema :), mis mulle aga ka pisut meeldib (kui pole aja peale jooks), sest seda paremini õpin orienteeruma. Lõpuks leidsin koha üles, ning asusime lõunat sööma ühes noorte jaoks populaarses restoranis.
Selles restoranis olid nii toolidega lauad kui ka pinkidega lauad, nii kui pinke nägin, teadsin, et pean pilti tegema ning teiega jagama, kuna minu jaoks oli äratundmisrõõm suur. Keith küsis kohe, et noh, miks pilti tegid, mis nendes nii erilist on. Natalia muidugi muigas ja teadids küll. Need pingid meenutasid täpselt meie pargipinke või vanu rongipinke :).
Seekord läksin uudistama, kuidasmoodi seal majas koolipäev välja näeb, ning mil viisil eesti keelt õpetatakse.
Eesti Majas veedetud aeg oli äärmiselt tore, seal töötavad nii vahvad inimesed ning ka lapsed olid armsad. Istusin ühe tunni nö edasijõudnute klassis (viiest õpilasest jõudis sel päeval kooli ainult kaks). Mainin veelkord, et õppetöö on vabatahtlik ning pigem sellise „pühapäevakooli“ stiilis. Panime seal tunnis kokku Eesti kaardi puzzlet, kus siis seletasime koos lastega, kus piirkonnas miski asub, kuidas on loomade nimed eesti keeles, mida kaardilt leiavad jne jne. Vahva on see, et keele õppimine on kahepoolne, nemad õpetavad sulle inglise keelt sina eesti keelt :).
Kui üks tund läbi, siis toimus ka saalis lühike kontsert emadepäeva puhul, kus lapsed lugesid eestikeelseid luuletusi ning laulsid.
Seejärel suundusin teise õpetaja tundi (kes mai lõpus eestisse ära kolib ning kelle asemel ilmselt seal majas õpetajaks asun). Tema tunnis oli juba lapsi rohkem, korrati aasta jooksul õpitud materjali ning muljetati niisama.
Kui tunnid läbi, sai omavahel lobisetud ning sai tutvutud vanemate või hoidjatega, kes lastele järele tulid. Seegi kord sai niivõrdpalju nalja jälle ja kogutud-jagatud mitmeid kontakte ning kogemusi. Tulin sealt taas ära tohutu suure energiapagasi ning positiivsete tunnete kuhjaga. Peale seda tundsin jälle, et tuleb kogu siinolemise aega võtta kerge huumori ning fun´iga.
Rääkides andmete jagamisega, siis lubati mu eest taaskord kosta ühe töökoha suhtes (lapsehoidmine peres, kus ema on eestlane) ning ka tulevase elukoha suhtes (kaks eesti neiut, kes hakkavad peadselt endale elukohta otsima, võtaksid mu kampa) jne jne.
Eesti Majast tulles leppisime Keithi ja Nataliaga kokkusaamise ühes linnajaos. Selleks, et sinna saada, pidin muidugi natukene taaskord ekslema :), mis mulle aga ka pisut meeldib (kui pole aja peale jooks), sest seda paremini õpin orienteeruma. Lõpuks leidsin koha üles, ning asusime lõunat sööma ühes noorte jaoks populaarses restoranis.
Selles restoranis olid nii toolidega lauad kui ka pinkidega lauad, nii kui pinke nägin, teadsin, et pean pilti tegema ning teiega jagama, kuna minu jaoks oli äratundmisrõõm suur. Keith küsis kohe, et noh, miks pilti tegid, mis nendes nii erilist on. Natalia muidugi muigas ja teadids küll. Need pingid meenutasid täpselt meie pargipinke või vanu rongipinke :).
Järgmisel päeval e-posti avades leidsingi juba kirja tööpakkumise kohta, kus kutsuti esmaspäeval tööintervjuule. Seega täna siis lähengi läbirääkimistele :) (teil on siis sel ajal juba öö).
Eile, pühapäeval (08.05) läksime Keithi ja Nataliaga linna vahele patseerima ning erinevaid asju ajama. Tegime pikad jalutuskäigud erinevates parkides (vahepeal hüppasime sisse vajalikesse poodidesse või asutustesse) ja linnajagudes, kus sai ka mõned pildid tehtud.
Just siis aga, kui koduuksest väljuma hakkasime, tuli telefonikõne, Natalia veel kiirustas tagasi, et igaks juhuks vaadata, kes helistab ja ütles et oot Kristi, see on sulle, see on meie kodu lähedal oleva restorani number, et võta vastu. Helistas siis restorani manager, kelle juures üks päev käisin tööd küsimas. Küsis, kas saaksin pooleteist tunni pärast proovipäevale minna. Ma siis kogelesin, et eemmm ma just olin tegelt uksest väljumas, et mul kahjuks juba plaanid. Ta sai aru ja ütles, et ehk siis homme, ma siis jällegi et homme on mul juba teine tööintervjuu :D, sai ka sellest aru ja ütles, et sellisel juhul helistaksin talle ise ning lepiksime uue aja kokku. Igatahes tore, et üldse helistas, sest mulle vahepeal öeldi, et jaajah kui sulle juba lubati, et „võtame Teiega ühendust“, siis nad ei helista kunagi tagasi. Mul aga vedas. Igatahes kuulan ära, mida tänasel intervjuul pakutakse ning siis saan juba edasisi samme teha.
Ootan muidugi hirrrmmmsasti juba ka oma sotsiaalkindlustusnumbrit, nägin internetist nii palju häid tööpakkumisi hotellides, aga ilma kindlustusnumbrita ei saa mitte midagi teha.
Niimoodi siis minu nädalavahetus mööduski, asjatamine ja lõbu koos.
Tore on olnud tagasisidet kuulda, et mu blogiga ollakse ikka kursis ning jätkuvalt oodatakse uudiseid siinsete tegemiste kohta. Üritan samas vaimus jätkata ;)
Eile, pühapäeval (08.05) läksime Keithi ja Nataliaga linna vahele patseerima ning erinevaid asju ajama. Tegime pikad jalutuskäigud erinevates parkides (vahepeal hüppasime sisse vajalikesse poodidesse või asutustesse) ja linnajagudes, kus sai ka mõned pildid tehtud.
Just siis aga, kui koduuksest väljuma hakkasime, tuli telefonikõne, Natalia veel kiirustas tagasi, et igaks juhuks vaadata, kes helistab ja ütles et oot Kristi, see on sulle, see on meie kodu lähedal oleva restorani number, et võta vastu. Helistas siis restorani manager, kelle juures üks päev käisin tööd küsimas. Küsis, kas saaksin pooleteist tunni pärast proovipäevale minna. Ma siis kogelesin, et eemmm ma just olin tegelt uksest väljumas, et mul kahjuks juba plaanid. Ta sai aru ja ütles, et ehk siis homme, ma siis jällegi et homme on mul juba teine tööintervjuu :D, sai ka sellest aru ja ütles, et sellisel juhul helistaksin talle ise ning lepiksime uue aja kokku. Igatahes tore, et üldse helistas, sest mulle vahepeal öeldi, et jaajah kui sulle juba lubati, et „võtame Teiega ühendust“, siis nad ei helista kunagi tagasi. Mul aga vedas. Igatahes kuulan ära, mida tänasel intervjuul pakutakse ning siis saan juba edasisi samme teha.
Ootan muidugi hirrrmmmsasti juba ka oma sotsiaalkindlustusnumbrit, nägin internetist nii palju häid tööpakkumisi hotellides, aga ilma kindlustusnumbrita ei saa mitte midagi teha.
Niimoodi siis minu nädalavahetus mööduski, asjatamine ja lõbu koos.
Tore on olnud tagasisidet kuulda, et mu blogiga ollakse ikka kursis ning jätkuvalt oodatakse uudiseid siinsete tegemiste kohta. Üritan samas vaimus jätkata ;)
Pööran tähelepanu, et terve tänava ulatuses on kõik bussisildid ja -viidad
Eesti lipuvärvides, mis viitabki seal kandis asuvale Eesti Majale
Eesti lipuvärvides, mis viitabki seal kandis asuvale Eesti Majale
Teiste majade vahele surutud piiisikene Eesti Maja :)
Kas pole mitte tuttav pink?
Mitmete NY majade juures üritatakse originaalseid
kunstiteoseid säilitada, üks vahvamatest, mille leidsin
kunstiteoseid säilitada, üks vahvamatest, mille leidsin
Jalutuskäik pühapäeva pärastlõunal
Selle pildi tegin emmele emadepäevaks :)
(P.S selle nimi on ingl.k tõlgituna "koerapuit"??)
(P.S selle nimi on ingl.k tõlgituna "koerapuit"??)
Ja selle kaaa.... Head emadepäeva :)
1 comments:
Väga lahe! Anna siis teada, kuidas tööintervjuud lähevad ja millal oma pleissi saad. Siis saad kakohe ühe sõnbranje endale külla :D
Ja muideks, kaua selle sotsiaalkindlustusnumbriga läheb?
Kallistades ja tervitades,
Nele
Post a Comment