Heiiiiiippa sõpsid.
Aeg jälle kajastada, milliseid radu olen käinud, keda kohanud, mida kuulnud, kus käinud.
Aeg jälle kajastada, milliseid radu olen käinud, keda kohanud, mida kuulnud, kus käinud.
Esiteks:
Käisin eelmise nädala alguses korterikaaslase soovitusel kohalikus nö tööbüroos, kus on võimali töötutel taodelda erinevaid koolitusi, kas siis riigi või oma kulul ning samuti saada head nõud, kuidas end tööbörsile kirja panna jms.
Kohale jõudes suunati mind informatiivsele loengule, kuhu oli kogunenud ligi 25 inimest, kõik erinevast rahvusest, rassist, soost ja vanusest. Jagati infomapid ning räägiti, milline on tööturu olukord täna ning millised on võimalused töö leidmiseks.
Kohe alguses mainiti ära, et hetkel kahjuks koolitusvõimalusi ei ole, kuna valitsus kärpis nend eelarvet, mistõttu raha napib, kuid loodavad lisaraha saada hiljemalt juuli lõpus-augusti alguses, siis ehk saab uuesti koolitusvõimalusi uurida. Seniks aga vormistatid loengu ajal kõik kohalviibijad WorkForce1 liikmeteks, said pangakaardi taolise kaardi, millega on sul õigus seal kohapeal käia kasutamas kontoritehnikat, kui on vaja teha koopiaid või printida või arvutit kasutada resümee koostamiseks.
Iga päev võid käia ka nende kodulehel vaatamas, kas on tulnud uusi tööpakkumisi ning julgesti kandideerida.
Info käes ja veel ühe töökanali võrra rikkamana suundusin koju.
Korterikaaslane saatiski mind tegelikult sinna just koolitusvõimaluste pärast, kuuldes aga, et rahalised võimalused puuduvad, ei olnudki justki palju abi. Aga siiski sain teatud määral kasulikku infot ning oma lisavõimalustest on alati väga hea teada.
Kohale jõudes suunati mind informatiivsele loengule, kuhu oli kogunenud ligi 25 inimest, kõik erinevast rahvusest, rassist, soost ja vanusest. Jagati infomapid ning räägiti, milline on tööturu olukord täna ning millised on võimalused töö leidmiseks.
Kohe alguses mainiti ära, et hetkel kahjuks koolitusvõimalusi ei ole, kuna valitsus kärpis nend eelarvet, mistõttu raha napib, kuid loodavad lisaraha saada hiljemalt juuli lõpus-augusti alguses, siis ehk saab uuesti koolitusvõimalusi uurida. Seniks aga vormistatid loengu ajal kõik kohalviibijad WorkForce1 liikmeteks, said pangakaardi taolise kaardi, millega on sul õigus seal kohapeal käia kasutamas kontoritehnikat, kui on vaja teha koopiaid või printida või arvutit kasutada resümee koostamiseks.
Iga päev võid käia ka nende kodulehel vaatamas, kas on tulnud uusi tööpakkumisi ning julgesti kandideerida.
Info käes ja veel ühe töökanali võrra rikkamana suundusin koju.
Korterikaaslane saatiski mind tegelikult sinna just koolitusvõimaluste pärast, kuuldes aga, et rahalised võimalused puuduvad, ei olnudki justki palju abi. Aga siiski sain teatud määral kasulikku infot ning oma lisavõimalustest on alati väga hea teada.
Samuti aitas ta mind kingade saamise murega. Kohe teadis, kuhu mind viia ning oppaa tulingi koju kahe paari kingaga :)
Mul on siin päris mitmed ikka soovitanud, et teeksin endale juhiload ära (mitte lihstalt selle ID, vaid ikka juba siis juhiload). Tuleb välja, et on palju sellist „sisemist psühholoogiat“, millest üldse ei teandud ning mis mängib tööturul suurt rolli (sellest räägin juba lähemalt järgmises punktis).
Okei, mõeldes, et kui vaja siis vaja ja muidugi, ega kahjuks tule, pigem ikka kasuks. AGA selleks, et juhilube siin teha, tuli kohe meelde, et nooohhh muidugi, mul selleks ju endiselt sotsiaalkindlustuskaarti vaja. Hakkasingi siis jälle arvutama, et otooot, kus see siis jälle on ja millal käisin uut taotlemas. Avastasingi, et sama päeva õhtuks (kui meelde tuli) on täpselt kaks nädalat jälle täis saanud. Helistasin koheselt Nataliale, ning küsisin, ega minu kaarti pole tulnud. Nemad vastasid, et kahjuks mitte. SELGE, otsustasin seega jalad selga võtta ning järgmisel hommikul KOHESELT taaskord asutusse minna ja uurida MIS PAGANAMA PROBLEEM ON. Kannatus hakkas juba tõesti katkema.
Kuna tuttaval oli ka kesklinna asjaajamist, läksime rõõmsalt koos. Kohale jõudes taaskord jutule saades, ütlesin, et mul on tõsine probleem, naisterahvas ütles „Ookkouu“ :D. Seletasin talle oma olukorra ära, näitasin mitmeid kirju, mida nende poolt saanud olen ja nüüd palun seletagu, milles on problemi :). Vaatas ja klõbistas arvutis, küsis täpsustavaid küsimusi. Küsisin, kas ei võiks nii, et see kaart tuleks siia ja ma tulen sellele sinna järele, siis vähemalt kindel koht ja asi ants. EI, tuleb välja, et kaardid tulevad hoopis teisest osariigist ning kui postiljon need tagasi postimajja toob, siis saadetakse otse sinna tagasi. No teate....
Nu ja siis küsib mu käest: „Kas Teie nimi on antud aadressi postkastil kirjas?“, vastasin, et ei. Tema siis, et vot, selles põhjus ongi, mailman ei näe teie nime ning arvab, et tegelikult te ei ela seal ja seega saadab tagasi. Et palun pange kasvõi ajutiselt paariks nädalaks oma nimi postkastile, ning kui kaart tuleb, võite eemaldada. NO TÄIESTI JABUR. Ütlesin veel, et see ei saa põhjus olla, kuna mul on juba vahepeal oma kodumaalt tulnud kirju ning kohalegi jõudnud. Aga muidugi, mis temal öelda, ta sai aru ja ütles, et äärmiselt tobe, ning proovigu ma palun see variant ära, et peaks toimima.
Hoonest väljudes helistasin kohe Nataliale ning seletasin olukorra ära. Ta oli ka parajas hämmingus ning ütles, et kohe läheb alla ja laseb mu nime kirja panna. Vot nii. Ja nüüd siis OOTAME jälle paar nädalakest :D.... Isn´t it fun huuh?
Kui see käes, saan minna juhilube tegema. Kuigi liiklus on siin minu arust totaalselt kreisi, ei pidanud eksam üldse raske olema. Loodame.
Okei, mõeldes, et kui vaja siis vaja ja muidugi, ega kahjuks tule, pigem ikka kasuks. AGA selleks, et juhilube siin teha, tuli kohe meelde, et nooohhh muidugi, mul selleks ju endiselt sotsiaalkindlustuskaarti vaja. Hakkasingi siis jälle arvutama, et otooot, kus see siis jälle on ja millal käisin uut taotlemas. Avastasingi, et sama päeva õhtuks (kui meelde tuli) on täpselt kaks nädalat jälle täis saanud. Helistasin koheselt Nataliale, ning küsisin, ega minu kaarti pole tulnud. Nemad vastasid, et kahjuks mitte. SELGE, otsustasin seega jalad selga võtta ning järgmisel hommikul KOHESELT taaskord asutusse minna ja uurida MIS PAGANAMA PROBLEEM ON. Kannatus hakkas juba tõesti katkema.
Kuna tuttaval oli ka kesklinna asjaajamist, läksime rõõmsalt koos. Kohale jõudes taaskord jutule saades, ütlesin, et mul on tõsine probleem, naisterahvas ütles „Ookkouu“ :D. Seletasin talle oma olukorra ära, näitasin mitmeid kirju, mida nende poolt saanud olen ja nüüd palun seletagu, milles on problemi :). Vaatas ja klõbistas arvutis, küsis täpsustavaid küsimusi. Küsisin, kas ei võiks nii, et see kaart tuleks siia ja ma tulen sellele sinna järele, siis vähemalt kindel koht ja asi ants. EI, tuleb välja, et kaardid tulevad hoopis teisest osariigist ning kui postiljon need tagasi postimajja toob, siis saadetakse otse sinna tagasi. No teate....
Nu ja siis küsib mu käest: „Kas Teie nimi on antud aadressi postkastil kirjas?“, vastasin, et ei. Tema siis, et vot, selles põhjus ongi, mailman ei näe teie nime ning arvab, et tegelikult te ei ela seal ja seega saadab tagasi. Et palun pange kasvõi ajutiselt paariks nädalaks oma nimi postkastile, ning kui kaart tuleb, võite eemaldada. NO TÄIESTI JABUR. Ütlesin veel, et see ei saa põhjus olla, kuna mul on juba vahepeal oma kodumaalt tulnud kirju ning kohalegi jõudnud. Aga muidugi, mis temal öelda, ta sai aru ja ütles, et äärmiselt tobe, ning proovigu ma palun see variant ära, et peaks toimima.
Hoonest väljudes helistasin kohe Nataliale ning seletasin olukorra ära. Ta oli ka parajas hämmingus ning ütles, et kohe läheb alla ja laseb mu nime kirja panna. Vot nii. Ja nüüd siis OOTAME jälle paar nädalakest :D.... Isn´t it fun huuh?
Kui see käes, saan minna juhilube tegema. Kuigi liiklus on siin minu arust totaalselt kreisi, ei pidanud eksam üldse raske olema. Loodame.
Kolmandaks:
Vahepeal olen ka endiselt regulaarselt ja tublisti tööl käinud ja eile sain isegi kirja, et peremees on mind soovitanud ühele samas majas elavale mehele, kes soovib, et käiksin nt kas 1 kord nädalas või 1 kord kahe nädala jooksul tal majapidamist korraldamas. Leppisime kokku, et järgmisel nädalal lähen vaatan üle ja siis räägime täpsemalt :) Lisaraha kulub alati ära ja kui veel samas hoones ka, mis siis viga ;).
Hetkene tööandja on minuga väga rahul ja üldjuhul annab ka tagasisidet, kuidas miski meeldib ja mida hästi tegin, mis ei ole siin eriti tavaline, sest ollakse harjunud, et nii peabki olema ja milleks kiita. Kui lisaks töötasule veel kiita ka saab, siis jääb üle vaid väga rahul olla :), arvestades ja tõdedest tegelikult fakti, et ma pole KUNAGI midagi sellist kellegi võõra jaoks teinud, alates triiksärkide ülikorralikust triikimisest lõpetades hõbeda poleerimiseni :D .
Neljandaks:
Mõttes teeme ka koos sporti, kord käime mõtetes kepikõndi tegemas ning sagedasti ujumas :)))), samal ajal hääd õhtusööki sisse mopsides. Eks näis, kas millalgi ka reaalselt ujuma või muud sporti tegema jõuame :D
Meil on hea meeskonnatöö, üks teeb nt salatit, teine toimetab kalaga, järgmisel korral, kelle mõni hea idee tuleb, alustab jälle köögitoimkonnas.
Ohohhoooo ja teate, mida eile sõime..... mmhhhmmmmm. Mitu päeva üritasime teha mannavahtu, aga siis kas tuli midagi vahele või olime muudest roogadest kurguni täis, eile õhtul aga otsustasime lõpuks mannavahu plaani lõpule viia. Ja OIIII OOIIII kui hea see tuli. Tõdesime, et see on tuhat korda tervislikum ja maitsvam, kui siinsetel poelettidel olevad kreemivahused ja glasuuritud saiakesed, pirukad, šokolaadid ja mis iganes muud. Peale õhtusööki vaatasime koos arvutist ligi 1,5 tundi Kreisiraadio parimaid palju ja naersime endile mõlemad 50-midagi lisakortsu juurde ja uinusime nurrudes :).
Sellised siis viimase aja uudised.
Siin ka mõningad pildid, mida vahepeal klõpsinud olen.
Jalutuskäik Central Park´is
Ühel õhtul tutvustas korterikaaslane mulle vahvat söögikohta taimetoitlastele, kus üheks koostisosaks on tofu. Eelnevalt olin maininud, et pole nagu õiget saanud aga mida mäletan, see mulle üldse ei meeldinud. Ta siis teadis kohe kohta, kuhu mind kindlati viia, et peale seda mõtlen ümber. Seal on näiteks "kanaroad", mis on tehtud tofust ehk siis tofu maitseb täpselt nagu kana. JA NII OLIGI... äärmiselt maitsvad praed olid mõlemad. Üleval pildil mango "kanaga"
Minu pasta "kanapallidega" :)
Siin meie ühel õhtul valmistatud mannavaht ehtsate
jõhvikate toormoosist.... mmmmmmm
Üks päev kui käisin Brighton Beachil vene poes, nägin nende seina peal olevaid rahatähti,
kust leidsin ka meie armsa krooni :) Tore äratundmisrõõm. Kas leiate?
Minu uued kingapaarid: valged...
... & mustad
0 comments:
Post a Comment