Eile, 28.04 ärkasin hommikul üles kindla veendumusega, et täna olgu üks asjalik päev. Otsustasin minna Sotsiaalkindlustusametisse, et vormistada endale sotsiaalkindlustusnumber.
Otsisin netist aadressi, küsisin võõrustajalt kergeid juhiseid, ning asusin teele. Aknast vaadates ei tundunud ilm just kõige tõotavam, taevas oli lauspilvine ning kahtlaselt tume. Igaks juhuks vahetasin suvekingakesed tenniste vastu ja sain kaasa ka minivihmavarju. Nii kui majauksest väljusin, hakkas kallama padukat, kuigi õhk oli väga soe ja mõnus. Seega ei pööranud sellele üldse tähelepanu ja pigem jalutasin naeratus huulil. Teadsin UMBES, kuhu suundun, kuid pärast 25 minutilist kõndi sain aru, et olen ikka vist eksinud :), mis on ka täiesti loomulik. Siin ei ole nii kerge midagi, et lähed umbes mälu järgi. Trajektoorisüsteemi tuleb siin ikka mõnda aega õppida.
Tennised-sokid, püksid põlvedeni märjad otsustasin, et on õige aeg ikkagi võtta takso.
Käsi püsti ja juba kollane masin tuli. Kui ta mind lõpuks õige hooneni viis, tuli meelde küll, et jah, olen siin kandis ju varem olnud.
Sisenemine on valvatud ja sisenemine toimub erinevatele persoonidele erinevatest ustest. On töötajad, on immigrandid ja on muud. Ees seisab turvamees ja küsib, mis asjus sisened. Sees pead oma üleriided, vööd, kotid jms läbivaatuseks andma. Tüütu.
Sisenemine on valvatud ja sisenemine toimub erinevatele persoonidele erinevatest ustest. On töötajad, on immigrandid ja on muud. Ees seisab turvamees ja küsib, mis asjus sisened. Sees pead oma üleriided, vööd, kotid jms läbivaatuseks andma. Tüütu.
Sõitsin siis 31-le korrusele ning jõudsingi kohale. Kena mustanahaline neiu kuulas mu mure ära, andis ankeedi, mille täitma pidin ning jäin ootama oma järjekorda. Õnneks ei olnud sellel päeval peaaegu üldse inimesi ja poole ankeedi täitmise pealt juba kutsutigi mind oma „boksi“. Seal hakkas üks mehine naisterahvas arvutisse minu andmeid lööma ilma ühtegi küsimust küsimata. Vastu sain kirja, kus märgiti ära, et olin sellel ja sellel kuupäeval seal ning saan kahe nädala pärast endale kaardi.
Väljudes teades, kus olen, läksin läbi Hiina linnaosa ning suundusin metroo peale ja sõitsingi koju, kannad villis aga õnnelik ;) Küll pulmadeks terveks saab!
Mõned pildid ka teile vaatamiseks.
0 comments:
Post a Comment