20. august ja 20 aastat....

Loodan, et teil kõigil oli täna mingitki moodi tore ja uhke päev :) (minul veel 20. august, seega võin kasutada sõna „täna“).
Kas pole mitte ilusad numbrid – 20. august ja 20 aastat?!

Ega minagi seda päeva ilma väikestviisi tähistamata mööda saatnud. Nimelt tegin midagi pisikest traditsioonilist, milleks oli kamavaht jõhvika toormoosiga.... mmmmm.

Nüüd aga minu vahepealsete tegemiste juurde.
Kõige pealt sellised uudised, et olen päris suure tõenäosusega alates 7. septembrist üle pika aja taaskord õpilane :)
Eelmisel nädalal olid mul läbirääkimised ühe kolledžiga, ajasime korda mõningad dokumendid ning nüüd ootatakse mind järgmisel teisipäeval testi tegema, mille alusel määratakse minu tase. Test sisaldab üldist inglise keelt, matemaatikat ning esseed. Saab siis näha, milliseid teadmisi minult oodatakse ning kui hästi hakkama saan :D Peale testi siis juba saan täpsemalt teada, kuidas õppetöö välja hakkab nägema, ning mida konkreetselt õppima asun.

 Tundub, et september algab tegusalt, sest lisaks koolile andsin kunagi ju ka lubaduse, et proovin väikest viisi õpetaja ametit Eesti Majas, seega lisaks siis ka eesti keele õpetaja roll ees ootamas. Eesti Majas peaks esimene koolipäev olema 10. septembril, enne seda saame seal veel kokku ning täpsustame üksikasju.

Olen jõudnud siin vahe peal ka nii mõneski kohas käia, üht-teist uut näha ja teha.

Mõni päev tagasi sai käidud  sellises kohas nagu High Line, mis asub Manhattani downtowni kandis.
Algselt oli High Line raudtee, mis oli peamiselt mõeldud kaubavagunite tarvis. Ehitatud 1930.a, mis aga kaotas oma otstarbe 1980.a.
1999.a tulid kaks sõpra ideele, et antud suurt territooriumi võiks kasutada avaliku kohana, kust avaneb jõele ja muule ümbrusele ilus vaade.
Sellest ideest käivitus 2004.a projekt, mida pidevalt arendatakse tänaseni.

High Line´il kõndides jagub kauneid vaateid ja üllatusi peale igat paarisadat meetrit.
Kohati tundub justkui kõnniks botaanikaaias, teisel hetkel avastad end imetlemas moodasat kunsti, kolmandal hetkel aga vaatad, kuidas lapsed vahvatel veeteedel jooksevad ja sulistavad, iseendaga ilmselgelt äärmiselt rahul olles.

Hetkel on rada umbes 2,5 km pikk, mis aga pidevalt pikeneb.

Kui olime teel High Line´i poole, jalutas mulle vastu Mr Jay Manuel ise :)
Nimi teile ilmselt kohe midagi ei ütlegi. Aga ehk tuleb tuttav nägu ette, kui ütlen, et tegemist on ühega saatejuhtidest sarjast „America´s Next Top Model“ (hallikasblondide juustega noormees).
Eks guugeldage, siis näete ka nägu.

Üks päev oli korterikaaslasel vaja järgi uurida ühe aadressi asukoht, mis asus Bronxis.
Kuna kuuldused ja linnaosa nimi on paljudele mitte just väga „helge“ kohana teada, siis julgestuse ja uudishimu mõttes läksin temaga kaasa.
Õnneks, kuid samas ka mitte ehk uudishimu rahuldamise mõttes mitte nii õnneks asus aadress päris Bronxi alguses, seega päris ehtsat Bronxi ma veel ilmselt ei näinud, kuid midagi siiski.
Nii kui metroojaamast väljusime, oli aru saada, et oma kandis me enam küll ei ole. Ümbrus tundus kuidagi trööstitu ja pisut sarnanes Harlemile, kus varem paar korda käinud olin.
Kui aadress üles leitud, lidusime kohe kiirelt rongijaama tagasi :).

Nii palju siis lühidalt minu senistest tegemistest.
Ah jaa... ja tubli lugeja olen ka viimasel ajal olnud. Pooleteist kuu jooksul olen jõudnud läbi lugeda kolm raamatut, käsil neljas ;).

Kuna jutt seekord kõvasti lühem, kui tavaliselt, lisan seekord rohkem pildimaterjali :).

High Line


Vohav taimestik igal sammul



Mälestused minevikust...
osades kohtades on säilitatud originaalsed raudteeliiprid




Kui soovid, võid end hetkeks tunda kui jumal,
kellel võime käia vee peal :)




Päris huvitava kujuga maja


High Line läbimas elurajooni, kus ka kummalgi pool
päris huvitava kujuga kortermajad



... nagu see näiteks


Eksisin ka ühe pildi peale ära



Ja käisimegi nii kaua, kuniks loojan käes...


Videolõik, kuidas lapsed veest rõõmu tundsid


Bronx




Leidsin ühe maja seina pealt sellise kunstiteose :)
Mustanahalised piigad mängimas vana head nöörimängu
(see ei ole maalitud vaid justkui kipskujud on kinnitatud seinale)

Sünnipäev mitu nädalat hiljem

Kui üks reede töölt koju tulin ja uksest sisse astusin, avanes mulle selline vaatepilt ;)
Kuna õigel päeval meil korterikaaslasega minu sünnipäeva tähistada ei õnnestunud, ei kavatsenud ta mind aga niisama lihtsalt lasta selle tähistamisest kõrvale "viilida"





Pildid siit-sealt


High Line´ilt metroo peale jalutades silmasime korterikaaslasega
omapärast valgustatud maja"kaunistust" :D


Kivist diivanil jalga puhkamas


Meie elurajoonis pargis kasvab üks huvitav puu, millel sellised viljad.
Ligidalt vaadates näevad välja täpselt nagu tennisepallid.
Ja kusjuures seal samas ligidal on ka meil tenniseväljak,
seega vahel kui mõni vili on maha kukkunud, võib esmapilgul mõelda,
et küll on ikka "vihased" tennisemehed, kes nii kaugele üle võrgu palle löövad :D


Kui ema mul telefoni otsas ikka aegajalt oma kukeseene juttudega suu vett jooksma ajab
(mida siin saada pole), siis vastutasuks talle näitan,
millega üks päev hakkama sain :)
Igati korralik ja väääga maitsev kartulisalat. Kellel nüüd suu vett jookseb?






0 comments:

Post a Comment