Nu näete, seekord ei võtnudki kahte nädalat aega, et järgmine kirjutis postitada :)
Siinsed päevakajalised teemad on „mini“maavärin ja paari päeva pärast saabuv orkaan Irene.
Maavärin, mis leidis aset teisipäeval Virginias, andis ennast tunda ka siin New Yorgis, kuid mina ütleks, et äärmiselt vähesel määral.
Mina näiteks ei tundnud seda absoluutselt ega teadnud sellest töölt tulles mitte midagi. Teel koju aga oli korterikaaslane jätnud mulle voice message´i ja seal oli paar naljaklippi maavärinast, omaette itsitasin ja ei teadnud väga, mida ta sellega nüüd öelda tahab.
Koju jõudes panin aga tavapäraselt teleka tööle ning uudistekanalid olid „sensatsioonilist“ uudistest pungil. Inimesed reaalselt helistasid stuudiotesse ja kirjutasid e-kirju, kes kus sel ajal olid ja mida tundsid. 100-st helistajast ja kirjast oli aga üks kiri, mille saatis nooremapoolne naisterahvas kommenteerides ala: „ Kas te inimesed ise ka aru saate, kui naeruväärne see olukord on. Põhitegevus toimus teises osariigis ja siin andis ainult kergelt tunda ja nüüd kõik uudised ainult sellest räägivad, nagu poleks rohkem sündmusi, mida kajastada. Järgmisel päeval ütleb keegi, et näe lehm lendab ja me hakkame sellest rääkima??“ Vot selline tekst oligi :D
Tõstsin selle peale kohe mõttes mõlemad pöidlad püsti.
Teisest küljest muidugi saan aru, miks inimestel iga väiksemgi vibratsioon närvikõdi tekitab, siin on inimesed ikka jätkuvalt äärmiselt tundlikud 9/11 suhtes.
Inimesed arutavad pidevalt, et 9/11 mälestuspäev on vaid paari nädala kaugusel ning ei tea, mis veel toimuda võib...
Aga järgmised paar päeva siis saab ilmselt uudistest vaid Irene nime kuuld, loodan, et inimesed paar suurema tuuleiili peale endast päris välja ei lähe, KUIGI on teada jah, et inimesed varuvad juba endale liitrite viisi joogivett, tikke ja sööki :).
Ning veel nii palju uudiseid, et käisin teisipäeval ka peale tööd koolis sisseastumistesti tegemas.
Test koosnes kolmest osast (arvutipõhine) ja kestis 3 tundi. Pisut siis testist:
1 osa kujutas endast tekstist arusaamist ja pidid igas lauses teatud kohas lünka asetama õige sõna õiges vormis. See läks mul kiirelt ja ei tekitanud erilisi raskusi. Olin juba päris positiivselt häälestanud, et näe polegi kõige hullem. Maavärin, mis leidis aset teisipäeval Virginias, andis ennast tunda ka siin New Yorgis, kuid mina ütleks, et äärmiselt vähesel määral.
Mina näiteks ei tundnud seda absoluutselt ega teadnud sellest töölt tulles mitte midagi. Teel koju aga oli korterikaaslane jätnud mulle voice message´i ja seal oli paar naljaklippi maavärinast, omaette itsitasin ja ei teadnud väga, mida ta sellega nüüd öelda tahab.
Koju jõudes panin aga tavapäraselt teleka tööle ning uudistekanalid olid „sensatsioonilist“ uudistest pungil. Inimesed reaalselt helistasid stuudiotesse ja kirjutasid e-kirju, kes kus sel ajal olid ja mida tundsid. 100-st helistajast ja kirjast oli aga üks kiri, mille saatis nooremapoolne naisterahvas kommenteerides ala: „ Kas te inimesed ise ka aru saate, kui naeruväärne see olukord on. Põhitegevus toimus teises osariigis ja siin andis ainult kergelt tunda ja nüüd kõik uudised ainult sellest räägivad, nagu poleks rohkem sündmusi, mida kajastada. Järgmisel päeval ütleb keegi, et näe lehm lendab ja me hakkame sellest rääkima??“ Vot selline tekst oligi :D
Tõstsin selle peale kohe mõttes mõlemad pöidlad püsti.
Teisest küljest muidugi saan aru, miks inimestel iga väiksemgi vibratsioon närvikõdi tekitab, siin on inimesed ikka jätkuvalt äärmiselt tundlikud 9/11 suhtes.
Inimesed arutavad pidevalt, et 9/11 mälestuspäev on vaid paari nädala kaugusel ning ei tea, mis veel toimuda võib...
Aga järgmised paar päeva siis saab ilmselt uudistest vaid Irene nime kuuld, loodan, et inimesed paar suurema tuuleiili peale endast päris välja ei lähe, KUIGI on teada jah, et inimesed varuvad juba endale liitrite viisi joogivett, tikke ja sööki :).
Ning veel nii palju uudiseid, et käisin teisipäeval ka peale tööd koolis sisseastumistesti tegemas.
Test koosnes kolmest osast (arvutipõhine) ja kestis 3 tundi. Pisut siis testist:
2 osa oli matemaatika. Asusin kohe usinalt ülesandeid lahendama, alguses oli päris nitševo, mida aga ülesanne edasi, seda rohkem mu silm punni läks.
No teate, mind „hoiatati“, et see on seal puhtalt neljanda klassi matemaatika ja ära pabla, saab lihtne olema. Come ooooonnnn.... neljanda klassi matemaatikast oli asi kaugel. Tundsin, kuidas lähen peale igat järgmist ülesannet rohkem krampi :)
Ah jaaa... unustasin ju mainida, et arvutit ka kasutada ei tohtinud, anti üks A4 paber ja sinna kritselda, kui tahad. Ülesannetes tuli ette nii võrrandite lahendamisi, murdusid, protsente kui ka ruutjuuri jne jne. Sin-sed, Cos-sed, Tan-sid ja kolmnurgad veel puudusid, siis oleks ikka täismäng olnud!! Ja muide, üks tehe oli selline, mis mulle tänase päevani rahu ei anna. Väga imelikku märki oli kasutatud, mida ma pole elus oma silmaga näinud, tulin veel ka koju ja otsisin Word´i funktsioonidest, aga ei näinud. Miski pärast arvan, et ehk oli ruutjuure märk segi aetud kuid kes teab.
Anyway, kui matemaatika tehtud ja närv juba must, ootas ees veel 3 osa.
3 osa oli essee kirjutamine, milleks oli aega umbes 30 minutit.
Mõtlesin juba, et üritan ikka korraliku essee valmis kribada (vastavalt reeglitele), kuid tekstis öeldi, et kirjuta kahte lõiku umbes kuus lauset (ja käib küll).
Noh ja kuna aega ei olnud ka just kõige rohkem antud, siis umbes nii ma ka tegin.
Teemad olid suht nõmedad, eriti esimene. Arvasin, et kui esimese valin ja midagi peaksin kellegi silmade läbi valesti kirjutama, siis siit maalt ka esimese lennuga ära lendan :D
Esimene teema oli ala selline „Mida mõtled USA-s immigrandiks olemisest? Mis on hea mis on halb?“
Teine teema oli „Millist tööd eelnevalt tegid? Kirjelda tööülesandeid. Kuidas töö meeldis?“
ja kolmas teema oli midagi väga laialivalguvat ja üldist, mida nähes ilmselt mõtlesin, et sellest ma kindlati ei kirjuta ja seepärast ei jäänud ka meelde.
Lõpuks jalutasin 20.30 ajal koolist välja pea paks otsas justkui oleks olnud jube ajuturse :)))
Tulemused peaksin saama teada selle nädala lõpus, lubati helistada. Noooooo... eks siis näeme-kuuleme.
Täna sai pisut avastatud uut kohta, millele sattusin kord rongiga sõites peale. Üks päev sõitsime korterikaaslasega Brighton Beachilt edasi ja avastasin aknast välja vaadates, et miiisss... siin lähedal on kind of lõbustuspark?? Ta tegi suured silmad, kas ma tõesti ei tea??
Seega täna sai sõidetud Coney Islandile, et sealt siis paar kilomeetrit mööda rannaäärt Brighton Beachile jalutada ja samas ära näha mõningad lõbustuspargi atraktsioonid ning sain teada ka, et seal kõrval kohe samuti meremuuseum (erinevate mereelukatega, kavatsen sinna üks päev kindlasti jõuda). Jõudes aga klõpsida paar pilti, said digika akud tühjaks :) Seega paar pilti ikka sain, aga rohkem tuleb ehk tulevikus.
Seega täna sai sõidetud Coney Islandile, et sealt siis paar kilomeetrit mööda rannaäärt Brighton Beachile jalutada ja samas ära näha mõningad lõbustuspargi atraktsioonid ning sain teada ka, et seal kõrval kohe samuti meremuuseum (erinevate mereelukatega, kavatsen sinna üks päev kindlasti jõuda). Jõudes aga klõpsida paar pilti, said digika akud tühjaks :) Seega paar pilti ikka sain, aga rohkem tuleb ehk tulevikus.
Leidsin täna mobiilist veel mõningaid pilte, millest paar nädalat tagasi teinud olin ja ära unustasin.
Kõige pealt räägiti mulle, et ühes alkoholi poes on müüa Eesti „kraami“, pidin kohe oma silmaga nägema ja ohhhh seda üllatust, kui müüa näitas kõige pealt Eestis toodetud Türi viina (mis pidi olema üks puhtamaid ja kallimaid, millest mina aga never kuulnud ei olnud) ja kui too müüa nägi, et ma läksin näost kohe kui päike särama, siis ega ta kade olnud, jooksis kohe järgmisesse nurka ja tõmbas naeratava näoga kastist välja Vana Tallinna. No ja kui ta nägi, et ma pudelit nähes seda poolenisti embama kukkusin, hakkas too laginal naerma ja mainis, et ma vist olen ilmselt Eestist :D
Et jah, ega ma alkoholist endast just väga hooli, aga ikkagi päris oma maalt - olgu siis kilu, viin või Marati dress – teeb ikka tuju heaks küll :)
Kõige pealt räägiti mulle, et ühes alkoholi poes on müüa Eesti „kraami“, pidin kohe oma silmaga nägema ja ohhhh seda üllatust, kui müüa näitas kõige pealt Eestis toodetud Türi viina (mis pidi olema üks puhtamaid ja kallimaid, millest mina aga never kuulnud ei olnud) ja kui too müüa nägi, et ma läksin näost kohe kui päike särama, siis ega ta kade olnud, jooksis kohe järgmisesse nurka ja tõmbas naeratava näoga kastist välja Vana Tallinna. No ja kui ta nägi, et ma pudelit nähes seda poolenisti embama kukkusin, hakkas too laginal naerma ja mainis, et ma vist olen ilmselt Eestist :D
Et jah, ega ma alkoholist endast just väga hooli, aga ikkagi päris oma maalt - olgu siis kilu, viin või Marati dress – teeb ikka tuju heaks küll :)
Saage tuttavaks...
mina (paremal) ja minu korterikaaslane (vasakul) :)
Eesti viinuška :)
Opppaaaa... ja siin Vana Tallinn ise,
maksumus 26 dollarit mis on ligi 18 eurot.
Sai käidud ka Hiina poes,
kus leidub laias valikus igasugu "vahvaid" mereande
Huvitavad valged kalakesed ja...
... miks mitte õhtusöögiks väike haikala praad teha :)
Üritasin googeldada ja leidsin, et see vist on Mako Shark
Ja kellele kala ei meeldi, vali siis parem mõni konn.
Hea snäkk krõbistamiseks :D
Uuuu jeee... eile töölt tulles püüdis mu pilku ühe naisterahva kaabu,
kes oli ilmselt igat liiki linnu sulgi sellele paigutanud.
Pildilt ei olegi efekti nii eredalt vast näha, aga vaatepilt oli mhh... HUVITAV.
Üks härra, kes algselt tolle naise taga istus, ei saanud tükk aega käega vehkides aru, mis kuramus ta pea ja kaela nii sügelema ajab :)))
kuni lõpuks keeras ümber ja jäi nagu imelooma vahtima "Whatttaaa?!"
