No nii no nii no niiii rahvas. Olen mõningase vahe blogis sisse jätnud, vabandust, asjatamist on olnud palju ning aeg lendab kiirelt ning alati ei ole võimalik arvutile ligi pääseda jne jne.
Vahepeal olen ära jõudnud käia ühes New Yorgi linnajaos Brooklynis nimelt Brighton Beach´il. Manhattanilt tuleb sinna sõita kahe erineva rongiga ning aega läheb ca 50 min. Läksin sinna ostma venekeelseid ajalehti, kus on palju kuulutusi seal kandis pakutavate korterite (soodsamad kui Manhattanil) kohta. Ja nagu juba oletada võite, kui seal müüakse venekeelseid ajalehti, siis ilmselt seal suuremalt jaolt vene rahvusest inimesi elab. Jep... vene mutikesed istuvad majaseinte ääres pinkidel, nagu Balti jaama turul, šjapkad peas, kepike käes, XXL päikeseprillid ees, kuldhammas välkumas ning muudkui seletavad. Mõnes toidupoekeses on näha ka müüjatena latiinosid või muid tegelasi , aga enamjaolt ikka vaatab sulle lihaletist või pappkastide tagant vastu soni kuklas tüüp, klotser sõrmes ja vuristab vene keelt või hirmsa aksendiga inglise keelt meenutavat teksti. Astusin sisse ka ühte suurde (meie mõistes nagu Selver) poodi sisse, kus huvi pärast käisin riiuleid „läbi kammimas“, mida pakutakse. Oh äratundmisrõõm oli suur, kõige rohkem rõõmustasin muidugi, kui nägin ühe leti taga Karumsi kohukesi (teate ju küll neid). Oi ja seal oli nii erinevaid sorte, mida Eestis polnud näinudki. Samuti tegid head meelt sproti konservide nägemine, erinevad kommid, õige vene halvaa ja palju muud, mis tekitasid koduse tunde.
Igal pool muidugi, mis on eriti rõõmustav ja hea näha, on tohutu valik värskeid puu- ja juurvilju. Ei ole mingi nässakas üksik paprikas, mis Selveri korvi nurgas krimpsus vedeleb või viimane karp poolmädanenud sparglitega või hallitanud brokkoli. Valik nii suur, et ei tea mida võtta, mida jätta (need vaid üksikud näited). Ehk siis, kui koduigatsus peale tuleb, siis on teada, kuhu tuleb sõita, et midagi head saada.
Tegin teile ka mõned pildid, mida all pool vaadata saate. Brighton Beachil nägin ka oma selle aastast esimest võilille, mis on alati minu jaoks tähendanud õiget kevade algust ja mis mulle väga meeldib. Võtsin aga digika välja ja jäädvustasin. Panen üles ka pildi Brighton Beachi tänavast, et oleks väike näide, milline see kant siis välja näeb.
Vahepeal olen ära jõudnud käia ühes New Yorgi linnajaos Brooklynis nimelt Brighton Beach´il. Manhattanilt tuleb sinna sõita kahe erineva rongiga ning aega läheb ca 50 min. Läksin sinna ostma venekeelseid ajalehti, kus on palju kuulutusi seal kandis pakutavate korterite (soodsamad kui Manhattanil) kohta. Ja nagu juba oletada võite, kui seal müüakse venekeelseid ajalehti, siis ilmselt seal suuremalt jaolt vene rahvusest inimesi elab. Jep... vene mutikesed istuvad majaseinte ääres pinkidel, nagu Balti jaama turul, šjapkad peas, kepike käes, XXL päikeseprillid ees, kuldhammas välkumas ning muudkui seletavad. Mõnes toidupoekeses on näha ka müüjatena latiinosid või muid tegelasi , aga enamjaolt ikka vaatab sulle lihaletist või pappkastide tagant vastu soni kuklas tüüp, klotser sõrmes ja vuristab vene keelt või hirmsa aksendiga inglise keelt meenutavat teksti. Astusin sisse ka ühte suurde (meie mõistes nagu Selver) poodi sisse, kus huvi pärast käisin riiuleid „läbi kammimas“, mida pakutakse. Oh äratundmisrõõm oli suur, kõige rohkem rõõmustasin muidugi, kui nägin ühe leti taga Karumsi kohukesi (teate ju küll neid). Oi ja seal oli nii erinevaid sorte, mida Eestis polnud näinudki. Samuti tegid head meelt sproti konservide nägemine, erinevad kommid, õige vene halvaa ja palju muud, mis tekitasid koduse tunde.
Igal pool muidugi, mis on eriti rõõmustav ja hea näha, on tohutu valik värskeid puu- ja juurvilju. Ei ole mingi nässakas üksik paprikas, mis Selveri korvi nurgas krimpsus vedeleb või viimane karp poolmädanenud sparglitega või hallitanud brokkoli. Valik nii suur, et ei tea mida võtta, mida jätta (need vaid üksikud näited). Ehk siis, kui koduigatsus peale tuleb, siis on teada, kuhu tuleb sõita, et midagi head saada.
Tegin teile ka mõned pildid, mida all pool vaadata saate. Brighton Beachil nägin ka oma selle aastast esimest võilille, mis on alati minu jaoks tähendanud õiget kevade algust ja mis mulle väga meeldib. Võtsin aga digika välja ja jäädvustasin. Panen üles ka pildi Brighton Beachi tänavast, et oleks väike näide, milline see kant siis välja näeb.
Peale sealset käiku ootas mind ees õhtusel ajal tööintervjuu pereemaga, kes paari nädala pärast tööle naaseb, ning enda pisikesele 1.a lapsele hoidjat otsib. Pärast mõningat ekslemist leidsin koha üles. Kutsuti lahkelt suurde korterisse sisse ning istusime koos pisikese neiuga tema mängunurka maha. Arutasime, milline oleks minu ülesanne hoidjana, mis lapsele meeldib ja kust mina tulen, milline on minu taust jne. Lubasin mõne päeva mõtlemisaega võtta ning samuti tema, et mehega läbi rääkida. Pereema on suhteliselt noor ning ehtne ameeriklane. Laps on nunnu, sinisilmne kaunitar ja väga sotsialiseeruv, ei võõrasta. Õhtul pidin siinsetele võõrustajatele ette kandma, kuidas läks.
Eks teadsin, et ega neile see mõte ehk väga ei meeldi, et lapsehoidjaks läheksin. Kuulasin meespoole soovitused ära ning võtan neid oma otsuste tegemisel arvesse. Töötunde tuleks suhteliselt palju, 7.00-19.00 esmaspäevast reedeni. Hetkel seisab otsus ka selle taga, kuhu ma endale elukoha saaksin. Kui väljaspool Manhattanit, siis oleks suhteliselt komplitseeritud kella 7-ks töölejõudmine. Seega uurin veel teisi võimalusi ning vaatan, kuidas läheb.
Eks teadsin, et ega neile see mõte ehk väga ei meeldi, et lapsehoidjaks läheksin. Kuulasin meespoole soovitused ära ning võtan neid oma otsuste tegemisel arvesse. Töötunde tuleks suhteliselt palju, 7.00-19.00 esmaspäevast reedeni. Hetkel seisab otsus ka selle taga, kuhu ma endale elukoha saaksin. Kui väljaspool Manhattanit, siis oleks suhteliselt komplitseeritud kella 7-ks töölejõudmine. Seega uurin veel teisi võimalusi ning vaatan, kuidas läheb.
Täna oli mul veel käik ühte asutusse, kus otsitakse inimesi, keda välja treenida haiglaõeks või koduseks hooldusõeks. Kuulsime seda uudist eile oma võõrustajaga raadiost ja ta soovitas mul minna. Mis siis ikka, tuleb kõik järele vaadata. Raadios öeldi, et tuleks minna ajavahemikul 9.00-11.00. Kuna täna oli jälle väääga vihmane ja tuuline päev, siis väljusin kodust 9 ajal ning jõudsin kohale (lisaks transpordile tuleb alati juurde arvestada ekslemine) 10.25. Selle aja peale öeldi mulle, et ei, aeg läbi. Avaldust saab täita 9.00-10.00. Eriti sõbralikud seal ei oldud, rahvast (soovijaid) oli tuba täis. Mõtlesin, et saab lisainfot, kuidas see tulevikus end ära tasub ning kaua sertifikaat kehtib jne jne, aga ühelegi neile küsimusele ei oldud altid vastama. Öeldi vaid, kui huvitatud, tulge homme tagasi. We´ll see about that. Lonkisin siis läbi vihma rongi peale tagasi, siis uitasin veel natukene kohalikus kaubanduskeskuses ringi. Vau.... vaadates KÕIKE seda kaupa, mis siin ikka pakutakse, ÜKSKÕIK, mida hing ihkab, on olemas. Mõtlesin siis, kuidas ma vahel ikka Eestis tikutulega mõnda lahedat asja taga otsin ja kui leiad, on järel ainult, kas mitte sinu number või ainult üks värvivalik. Siin seda probleemi ei ole. Silm läks kirjuks ning pea hakkas ringi käima (hinnad kusjuures isegi Manhattani kohta üldse mitte kallid). Ostsin endale toasussid ning tulin tulema.
Koju jõudes sai neti teel lobisetud pisut emaga, kes jälle positiivset meelt süstis, ning isegi vihmane ilm ei tundu peale seda enam nii hall ja muserdav.
Sukeldun nüüd tagasi kuulutuste maailma, et miskit asjalikku leida, hoian teid kursis.
Koju jõudes sai neti teel lobisetud pisut emaga, kes jälle positiivset meelt süstis, ning isegi vihmane ilm ei tundu peale seda enam nii hall ja muserdav.
Sukeldun nüüd tagasi kuulutuste maailma, et miskit asjalikku leida, hoian teid kursis.
Siin siis mõned lubatud pildid:
 |
Esimesed võililled |
Brighton Beachi tänav
See kaa
Leidsin Manhattanilt kuubiku
Puhkasin jalga... ja silmi
Armsad tegelased, üks leidis saagi, ning vupsas minema...
... teine sättis end saagiga uhkelt inimese kombel pingile istuma, et maiustada
0 comments:
Post a Comment