Tere,
mina olen Kristi... kes veel mäletab :)
Kõige
pealt tahaksin tänada kõiki, kes minu pärast tormi ajal muret tundsid ja
update´i soovisid. Olin kohe üllatunud, kuidas telefon muudkui „bing“ ja „bing“
tegi (märk sellest, et postkasti on saabunud uus kiri). Minu ja mu siinsete
lähedastega on kõik hästi, jumal tänatud. Õel naisterahvas Sändi on küll paksu
pahandust korraldanud, kuid mina olen õnnesärgis sündinud ja suurtest
pahandustest pääsenud. Kui välja arvata seda, et pidasin ise paraja võitluse
maha oma sisemise „Sandy“-ga. Nimelt tabas mind pühapäeva hommikul mingit sorti
mürgitus, mis lõpuks mind haigla voodisse viis. Kõige suurem probleem oli väga
suur vedeliku kaotus, mille arstide ja tilguti abiga normi sain ja enne kurja
tädi (loe Sandy) tulekut haiglast minema sain. Tänaseks on kõik korras. Aeg on
sunniviisiliselt maha võetud, kuna transport ei tööta ja saabki siis
kiirustamata kooli asjadega järjele jõuda MILLE TÕTTU olengi teid, mu armsad
sõbrakesed, siin blogimaailmas unarusse jätnud. Töögraafik on pingeline nagu
alati ja kool sel semestril miski pärast eriti raske ja aeganõudev. Ilmselt
kuna sel semestril on professorid kuidagi laisad ja oma peas väga targad, aga
ei oska kohe KUIDAGI seda tarkust meile
edasi anda, mis tähendab seda, et koju jõudes avan oma arvuti ning YouTube´i ja
õppin suuremalt jaolt läbi selle.
Sellel
semestril võtan selliseid aineid nagu 1) College Writing II (baseerub analüüsidel ja esseede kirjutamisel)
2) Precalculus (mis on selline matemaatika, et ajab mu juuksed ja kõik keha karvad püsti)
3) Psychology
4) Biology II
Koolielu
on endiselt omamoodi vahva kuna kursusekaaslased on toredad aga noh praeguseks
juba ei jõua ausalt öeldes üldse ära oodata, millal mingigi paberi kätte saan
et väikene paus õppimisse teha (tean, et see ei ole lõplik paus kui
lõppeesmärki saavutada soovin, aga mõneks ajaks vähemalt küll).
Töö
on nagu töö ikka, ei mingeid erilisi uudised selles vallas ja ka Eesti kool on
laupäeviti täies hoos, kus lapsed oma osa soovivad :)
Kuidas
aga teil seal, kulla sõbrad?? Lumi maas ja sussid libedad? Seda ma ka õnneks
või kahjuks kohe üldse ei igatse ega kadesta. Siiamaani sai siin ikka käidud
T-särgi, dressipluusi või õhukese jakikesega ringi, peale tormi peaks ehk
natukene aega veel sooja lubama ja siis hakkab meilgi ilm ehk pisut talve
meenutama. Senini aga küll kurta ei saa, oleks lausa patt. Aga ma ei võta seda
iseeneseset mõistetavalt vaid olen tänulik, et nii ilusaid ilmasid on olnud ja
naudin värvide mängu :)
Tunnen
teile tõesti kaasa, et pimeduse hooaeg nii varakult seal alanud ja kestab ei
tea mis ajani. Ega oska lohutadagi kui vaid seda, et olge ise rõõmsad ja hoidke
endi ümber palju positiivseid inimesi. See aitab palju!!Minu esimene telefon läks üks hetk katki kui poest tulles maha kukkus ja ekraan ämblikuvõrgu sarnaseks moodustiseks muutus. Peale seda läksin seda vahetama ja kaks päeva hiljem jäin sellest jälle ilma kui ühed nõdrameelsed ja kurja hingega inimesed mult selle pihta panid. Kurbus oli suur ja taotlesin läbi kindlustuse uut. Kui sellegi läbi nö „ussi munade“ kätte sain, ilmnesid paari nädala pärast probleemid, kuuldekõlar oli vigane, mis päädis sellega, et pidin taaskord telefoni välja vahetama, mis oli juba mul neljas telefon. Seega vahetustega ei jõudnud kõike pilte ümber transportida jne jne. Hetkel telefon toimib ja hoian teist kui silmatera ihihhiii.
Hakkan nüüd siis uuesti teile pildimaterjali koguma, et ikka läbi piltide kah mu tegevustega kursis olla.
Eelmisel
reedel käisime muide taaskord Ewert and the Two Dragons´it kuulamas. Pilte ei
hakanud tegema, kuna kevadel nad ju alles olid siin. Kontsert oli aga jälle
väga väga vahva ja meeldiv. Lubasid varsti jälle tulla :)
Tulge
aga tulge poisid :) Meie ootame teid.Hästi meeldiv ja tore ikka, et saame siin ka omajagu Eesti kultuuriga kursis olla ja sellest osa saada. Eesti maja teeb väheste ressurssidega tublit tööd.
Vahel tõesti vaatad mõnda inimest (täiskasvanud või lapsed) ja mõtled, kuidas ta selles ühiskonnas funktsioneerida üldse saab. Aga näed... saab. Tean, et ootate näiteid. Üritan järgmine kord mõned eredamad telefoni üles märkida.
Haiglas näiteks sai kuulda igasugu imelikest inimestest. Noh kuna iga voodi koht eraldatud kardinatest seintega siis ega nägu ei näe, aga no jutt on küll selline, et kui endal on halb olla siis tahaks jubedalt kõrvad kinni toppida või siis tead näha, KES see selline on, kes sellist juttu ajab jne. Kui ikka iga külje pealt, eest-tagant, vasakult ja paremalt igaüks oma lugu ajab, siis on selline tunne, et pea lihtsalt lõhkeb. Viiendad jälle tantsidvad tead step tantsu samal ajal kui teised oigavad. Lõpuks keegi käratab „kes kuradi päralt seal tantsib ja trambib“ hahhaahaaa :)))) Oh jah.... Mõni vannub seal nii et maa tead must (sellised pool asotsiaalid või alkoholilembelised) Mõni karjub valust... mnjaaaa.
Üks noormees (oletan hääle järgi) mu kõrval arvas, et näed torm Sandy tulekut peaks ikka ju ära kasutama ja mõnusa tuulise ilmaga mu lähedal pargis lohega lendama, ja siis muidugi prantsatas 3m kõrguselt maha ja murdis pahkluu. Teine tädi kõrval aga vannub tükk aega, miks arstid temast välja ei tee. Kui lõpuks arst tuleb ja ta ära kuulab (imestasin arsti kannatlikkust aga ei pannud imeks ka seda, kui tema kõnes parajat irooniat kuulsin). Tädil on maohaavandid ja oli seal samas haiglas alles kaks õhtut tagasi. Kuigi talle anti kaasa nimekiri, mida tohiks süüa ja mida peaks vältima arvas tädi ikkagi, et võib kohvi ju juua, mis on parajalt happeline ja big no no maohaavanditega. Siis oigab kui valus tal ikka on. Kui arst küsib, miks rohtusid ei ole võtnud, halab, et tal pole ju raha et neid retsepte välja osta. Arstionu siis seletab, et ilmselt eelnevas vahetuses arstid olid teadlikud, et tal kindlustust ei ole ja talle on kirjutatud välja käsimüügi ravimid ning need on ühed odavamad aga ka tõhusad. See näitab ainult inimeste olemust kui vähe on neil soovi end ise aidata ja uurida oma võimalusi.
Nii
palju siis sellest :)
Aga selleks korraks lõpetangi ja asun oma kallite õpikutega aega tasa tegema :)
Olge vahvad ja andke mulle ka endast ikka vahel kasvõi kahe sõnaga märku. Olen iga kirjarea üle väga õnnelik :)
Mart Kivastik filmi tutvustamas
Märgake armastust enda ümber :)
Tegin eile üle miljoni aasta täidetud paprikat.
Oh sõbrad, niiii hea oli. Tehke kaa :)
Hiljem segule veel juustu peale,
tiba veel ahjus ja paprikamüts pähe ning voila....
1 comments:
tulin, ja lugesin j2lle! ma sinuga viimasel ajal sama laisk, kui sa oma blogiga vist :0 aga uus aasta ja uued j6ud-tuuled! onju...
Post a Comment