Tere sõbrad,
Kui ei siis... minu nimi on Kristi.. ihihhhiiii :)
Palun kergemat karistust :) Pole endast juba pikka aega elumärke näidanud. Aga tegelikult olen täitsa olemas ja njuu jorgi tänavate vahel tegutsemas.
Kavatsen aga endast kajastamata jätmist kompenseerida rohkete piltidega.
Palun kergemat karistust :) Pole endast juba pikka aega elumärke näidanud. Aga tegelikult olen täitsa olemas ja njuu jorgi tänavate vahel tegutsemas.
Kavatsen aga endast kajastamata jätmist kompenseerida rohkete piltidega.
Näiteks just tänu tema pealekäimisel sai vana aasta õhtul ära käidud tol ajal (31.detsembril) kurikuulsal Times Square´il 42nd street´il. Meid, tüdrukuid, oli meedia ning ümbruskonna rahvas ikka hirmutanud ja hoiatanud, et miljonipealise rahvamassi sisse ei tasuks ikka kohe üldse minna, mine sa tea, mis võib juhtuda, kes seal on, kuidas on, miks on, kui kaugel on jne jne jne. Indreku mahitusel otsustasime aga siiski minna vaatama ja kui olukord liiga ärev, siis ära tulla. Jõudes kohale, olin(me) äärmiselt üllatunud... peaksin mainima, et olukord, kus tänaval seisavad plokkide viisi ligi miljon inimest oli 3,5 korda organiseeritum, tsiviliseeritum, meeldivam, sõbralikum ja nauditavam kui vana aasta õhtutel Keilas kuuse all või vanalinnas kuskil teatriplatsil või kuuse all. Uskumatu, aga tõsi.
Enne nautisime meeldivat õhtusööki sõbranna Karini lahkes kodus. Laual oli maitsvad kartulid, meie tehtud verivorst, samuti kodune kartulivorst (must have!), värske salat ja palju palju muud head. Peale uue aasta vastuvõtmist suundusime edasi ühte oma klassikalisse peokohta, kus sai pisut jalga keerutatud ning seejärel koju tuttu mindud.
Ka jõulud möödusid meil hubaselt ja head toitu mekkides.
:-) ). PISUTKI koolist vaba aega olen kasutanud raamatute lugemise peale (mitte, et seda vaba aega nüüd kohe tohutult juurde tekkis aga siiski sain oma lugemata raamatute virna hakata tasapisi vähendama kasvõi rongis pingevabalt lugedes, ilma et taga kuklas „keegi“ koputaks, et selle asemel peaksin hoopis koolimaterjali lugema).
Muus vallas (töö- ja isiklik elu) erilisi muutusi pole, töötan ikka palju ja korraga ning nädalalõppudes katsume tüdrukutega erinevates kohtades jalga käia keerutamas. Oiiii avastasime uue salsaklubi.... no seal juba „soendusdress“ selga ei jää :D paras trenn omaette ning lõbu kui laialt! Tulge kaa :)))
Lisaks kõigele muule sai end kirja pandud ka vabatahtlikuks ühes sellises organisatsioonis nagu New York Cares, kus heategevusvaldkond on niivõrd lai, et vali, millist hing ihkab. Projekte on väga väga põnevaid ja väljakutsuvaid. Eelmisel pühapäeval sai käidud ära orietation´il, kus räägiti organisatsioonist lähemalt ning jagati näpunäiteid ja räägiti, kuidas asi toimima hakkab. Ootan põnevusega.
Ah jaaa.... tegin endale jõulukingi. Minu vana armas pisikene telefonikene oli juba päris päevi ja ilma näinud ning „palus“ juba igati omal viisil märku andes, et ta välja vahetaksin. Saigi siis lõpuks ostetud „vähekene“ modernsem mudel iPhone 4S.
Oh jah, alles täna hommikul vaatasin (olen seda tihti tähele pannud ja iga kord jälle uuesti ja uuesti imestanud), kuidas hommikul rongiga tööle minnes üle ühe inimesed täiesti ennastunustavalt telefoni sisse „ära kaovad“ ja kuidas nad telefonimaailmaga üheks saavad. Mäletan, kuidas aegajalt tänaval inimesi vaatasin ning analüüsisin, mõeldes, et mina ei taha küll kunagi nendesarnaseks muutuda: silmad on naelutatud telefoniekraanile, kõrvad kaetud kõrvaklappidega, mõlema käe pöidlad telefoni näppimisest peaaegu vaata et paistes, jäädes vaat et vähemalt kolm-neli korda päevas auto alla või vastutulevatele inimestele „sisse sõidavad“, unustades totaalselt ennast ümbritsev maailm.
AND GUESS WHAT.... olles nüüd ise sisenenud sinna maailma (umbes poolteist nädalat tagasi) ja voila, silmad maas häbenedes pean tunnistama, kuidas olen muutumas peaaegu samasuguseks. Mitte küll veel päris aga nagu ütlesin... peaaegu.
Kõige sagedasemad sümptomid on „ääre pealt auto ette kõndimine“ ning kaaskodanikele „sissesõitmine“ :)
Kõige sagedasemad sümptomid on „ääre pealt auto ette kõndimine“ ning kaaskodanikele „sissesõitmine“ :)
Olen endale aga antud probleemi (kui nii seda nimetada võiks) absoluutselt teadvustanud ning katsun siiski kogu selle innovatiivse tehnikavidina juures mõistuse juurde jääda.
Aga olgem ausad... olen tõeliselt võlutud tolle vidina võimalustest. Kui palju olen juba suutnud niisama sunniviisiliselt kasutult möödaminevat aega (eriti rongides) ära kasutada, et end näiteks Delfi vahendusel kodumaa uudistega kurssi viia või mitte päris täpset aadressi teadmata saanud kasutada Google Mapsi, mis aitab hoida kokku nii aega kui närvikulu :) ja samuti mõnele kiirele e-kirjale paarisõnalise vastuse saanud saata ilma, et peaks ootama, millal õhtul hilja koju jõuad ja kirjadele vastamine vägisi edasi lükkub, kuna ei jaksa arvutis istuda. Ehk siis taaskord... kõigel on omad plussid-miinused, lihtsalt ütlen seda, et siinkohal olgu tervitatud terve mõistus ja avatud meel, et ikkagi jääda normaalsuse piiridesse ja endale alati antud olukorda teadvustada! Seepärast ma ausalt öeldes ka ikka ja jätkuvalt paberraamatuid eelistan.
Aga olgem ausad... olen tõeliselt võlutud tolle vidina võimalustest. Kui palju olen juba suutnud niisama sunniviisiliselt kasutult möödaminevat aega (eriti rongides) ära kasutada, et end näiteks Delfi vahendusel kodumaa uudistega kurssi viia või mitte päris täpset aadressi teadmata saanud kasutada Google Mapsi, mis aitab hoida kokku nii aega kui närvikulu :) ja samuti mõnele kiirele e-kirjale paarisõnalise vastuse saanud saata ilma, et peaks ootama, millal õhtul hilja koju jõuad ja kirjadele vastamine vägisi edasi lükkub, kuna ei jaksa arvutis istuda. Ehk siis taaskord... kõigel on omad plussid-miinused, lihtsalt ütlen seda, et siinkohal olgu tervitatud terve mõistus ja avatud meel, et ikkagi jääda normaalsuse piiridesse ja endale alati antud olukorda teadvustada! Seepärast ma ausalt öeldes ka ikka ja jätkuvalt paberraamatuid eelistan.
Aga nüüd... piltide vaatamise aeg :)
Rockefeller Center 24. detsembril 2011
Jane, Kristi ja kuusk
Indrek, Kristi ja kuusk
Kleidid seljas, sukad jalas valmis Karinipoole liikuma
Me ei tantsinud... tegelikult kaa.
Armas õhtusöök armsa Karini õdusas kodus
Kristi ja lemmikud naised
Pisikene ülevaade inimmassidest
Ints ja naised... klassika :)
Minuteid ja sekundeid lugemas...
... ning niiii "ta" värviliselt tuligi
Indrek end võõraste sulgedega ehtimas
(leidis maast kübara ja loooomulikult lapse kombel
"ära seda pähe küll pane" pidi ta selle pähe panema. Tüüpiline ju :D )
Naturaalne Kristi kartulivorsti toimkonnas
Proud mama :D
Ints oli kah usin (eksperimentaal)kokkaja...
pildil valmimas muna, singi, maasika jm omleti taoline roog heheheee :)
Kuu Pier 17 sadamas... Aaauuuuuuuu :D
Vaade õhtusele Manhattanile Pier 17-lt
Ints Iirimaa künkal...
Ornitoloog Indrek ihhhiii :D
Oravpoiss/tüdruk söögiotsingutele vuhisemas
Pettumisnoot silmis :D
4 comments:
Väga ilusad pildid ja kleit ka vapustav, sobib sulle ideaalselt :D :)
Nii lahe on ikka sinu tegemistest lugeda...ma ikka iga p2ev tsekkan uusi seiklusi!!!!! kallistades....
see 1 min 65 sek countdown oli midagi omap2rast.
J6udu sulle sinu tegemistesse!
Post a Comment