Puhatud ja valmis uuteks väljakutseteks

Posted by KristiS

„Pisarad on sõnad, millest süda ei ole rääkinud...“

 Arvan, et see lause kirjeldaks kõige paremini minu hetke lennujaamas täna hommikul.
Olin päris kindel, et ega ma nüüd töinama küll ei hakka, kui oma „koju“ lähen. Oli nii palju öelda emale ja õele, enne kui oma sammud läbi väravate sean, aga selle asemel tuli suust vaid üks hale „aitäh kõige eest“, kuniks klomp kurgus võimust võttis.
Kummaline, aga esimesel korral kaugele lombi taha sõites ei olnud tunne üldse selline, ilmselt põnevus, uus eluetapp siiski.
Nüüd aga on lend kuidagi raskem. Juba eile, kui õega kinno läksin, hakkas poole seansi pealt närima hinges koduigatsus. Naljakas eks... pole veel ära lennanudki, aga juba koduigatsus.
Eks see näitab vaid üht.... Kodus oli tõesti hea olla, kõik asjad olid armsad ja inimesed, kes mind selle aja jooksul vastu võtsid ning keda nägin, olid rõõmsameelsed ning niivõrd heasoovlikud. Sain teie kallistustest jõudu nagu hiiepuudest.

Kõige rohkem olen suure tänu võlgu oma perele, kes mind nii soojalt vastu võtsid ja kodus veedetud aja igas mõttes mugavaks ja „rikastavaks“ muutsid. Ega paljalt tänusõnad mu rõõmutunnet vast avaldagi. Igatahes veelkord suur aitäh kõik see kuldaväärt pere :)

Palju tänu teilegi, armsad sõbrad, kes te leidsite piisavalt aega minuga kohtumiseks ja muljetamiseks. Sain jälle nii palju targemaks ja tore tõdeda, et olete endiselt nummid, asjalikud ja teie ISE!
Kodus oldud aja jooksul oli võimalus tõdeda, et mul on ikka tõesti PALJU häid sõpru, kelledest osaga ei olnudki kahjuks võimalus selle aja jooksul kohtuda. Vabandan. Ärge muretsege, tulen ka järgmisel aastal samal ajal tagasi.

Selleks, et kogu blogi ainult nutulaulust ja tänusõnades ei nõretaks, lisaks midagi rõõmsat kah. Näiteks, millega siis kodus oldud ajal tegelesin.
Ega ma niisama tilulilu tegema ei läinud. Katsusin pisut ikka kasulik kah olla. Lihtsalt olemise eest süüa ju saa :)))
Üritan siis osasid tegevusi kajastada läbi piltide.




Oli võimalus aias pisut kasulik olla.
Sai värvitud aialippe, lõigatud oksi, neid ära veetud
ja eriti hea ning mõnus trenn oli puudeladumine :)

Nii tervitas Sheeba mind õhtul kojutuleku puhul...


Ja nii ütles mulle "jälle nägemiseni", kui kohver poolpakitud :)


Minu armas hallihabemeline lontu lontu Boi


Meie ilus aiake :)


Käisin Tartus ja sain aega veeta
tõeliselt nummide tegelastega


No kas pole mitte üks magus amps :)


Jõudsin käia ka kanuumatkal väga toredate
55-nda lennu õpilaste ja nende õpetajaga :)


Esmane kogemus ja tõeliselt vahva!! Soovitan soojalt kõigile.
Aitäh Marion, et mind kaasasid :)


Endine töökoht ja töökaaslased andsid palju
positiivset energiat ning tekitasid juurde paar naerukortsu


12-ndate lõpetamisel, kus tiivad said mitu
äärmiselt toredat ja intelligentset noort.
Järgmisel aastal loodan Eglega jäädvustada samasuguse pildi
 ainult erinevusega, et siis on Eglel süli täis lilli ja pükste asemel vallatu kleit :)



Kuigi jaanipäev oli pigem kui "duši- või saunapäev",
siis ega sellepärast meil kodus jaan vastuvõtmata jäänud.
Meisterkokk nagu mu emme on, pistist oma tehtud
šašlõki ahju ja välja tulid imemaitsvad lihavardad. Aitäh emme!


Täitsa Eesti maasikad (ostetud siiski)


Siit näide, kuidas kass on mamma
oma "käpa alla" saanud... ihihhii :)


IMELINE LOODUS


Paldiski



Sai jaladki Eesti suves vette pistetud....
olgugi, et kummikutega



Keila enne tormi


Moonid Keila raudteel


Pargi roos meie aias


Päikeseloojang Lohusalus


IMELINE PEALINN





KEILA- JOAL



Põõsasõed



Trenn siin...


... ja seal
Kooliaegsest kehalisest kasvatusest on midagi meelde kah jäänud.
 Oleks Virge Jaanre mu sooritust tol hetkel näinud, oleksin 5+ saanud... ihihhiiii :)




Aa yeaaahh




Avastasime Eglega üle silla minnes, et kaks poissi olid jalgupidi vees
ja väga usinalt otsisid midagi. Kui eestikeelse küsimuse peale ei reageeritud
ja küsiti "što?", sai praktiseeritud oma vene keele oskust küsimusega 
"võ išitje rõbu ili klutši?", mille peale tuli hoopis vastus "djengi" :) Vot siis...


Noormees leidis 50 senti
(selgusetuks jäi kas euro või krooni senti)


AEGA JÄI KA LEMMIKTEGEVUSEKS...

Milleks on muidugi käsitöö ja mida pole ajanappuse tõttu juba vääääga ammu saanud teha


Indrekule soolaleiva puhul valmistatud sool ja leib purgis


Meisterdasin endale mobiilikoti,
mille kaunistasin mõne rahvusmotiiviga.
Eestlase tunne lööb seal kaugel ikka väääga tugevalt välja,
seega ei saanud sellest üle ega ümber. (Vaade eest)


(Vaade tagant)



No ja kui juba tuhinas olin, tegin ka õele ühe,
kuid vähe lihtsamate motiividega.
Kuna pole ammu tikkinud, oli käsi pisut roostes


 Vot niiiiiii sõbrakesed. Eestis veedetud aja sisse jäi muidugi veel palju palju tegemisi ja kohtumisi, mida aga kõike kaamera ei jäädvustanud, vaid jäävad eredate mälestustena minu mällu :) Katsun teid endiselt blogi kaudu oma tegemistega kursis hoida, seega ärge veel mu blogiaadressi oma arvutite mälust kustutage. Eelnevalt oli eksamitega liiga kiire ning jätsin teid unarusse aga edaspidi üritan püüdlikum olla :)
Kallistan teid kõiki veelkord ning hoidke oma vaim terav! Teile mõeldes...


TÄIENDUS!!

Teel oma lennuväravasse sain teada tõe, miks vahel (tihti) kõik kohvrid sihtpaika ei jõua ning inimesed paanikas oma pagasit ootama jäävad.... sain sisimas kõvasti naerda, kuigi see on pigem halenaljakas


Leidsin õues vedelemas, just nimelt vedelemas käru,
 kus olid kohvrid sees


Päris mitu lennujaama töötajat sõitsid mööda ja vahtisid
kael õieli järele, imestades, mis asi SEE on.
Lõpuks tuli keegi ja tõstis kohvrid ümber läinud kärust
teise kärusse ja seda just mitte väga hoolsalt
(nagu arvata on vaadates tihti reisidelt tulles oma räsitud pagasit)




Lennujaamas läks kõht päris tühjaks ja jubedalt oli isu supi järele, käies aga läbi mitmed kilomeetrid ja peaaegu kõik nähtaval olevad söögikohad, leidsin vaid ühe, kus pakuti 10 EUR eest lõhesuppi, mis koosneski pirakatest lõhe- ja kartulitükkidest koorese vedeliku sees. Maitse oli väääga hea, aga koostisosi oli nagu vähevõitu, kuigi ausad ja suuured tükid










   

Category: 0 comments
Subscribe to: Posts (Atom)